Millised on probleemid innovatsioonivõrgustike toimimisel?

Mis on innovatsioonivõrgustik?

Innovatsioon on erinevate määratluste järgi kas konkreetne ettevõtluse tööriist, tegevus, mis annab vahenditele uudse võime luua väärtusi või siis  uute mõtete, ideede ja käsituste ellurakendamise protsess.  Innovatsioon tähendab ühtlasi ettevõtete ja äritoimingute konkurentsivõime edendamist, milles  võib osaleda igaüks. Tähtis on kaasata innovatsiooni kõiki inimesi koos nende teadmiste, kogemuste, oskuste ja loovusega.  Innovatsioon ei saa olla  ajaliselt piiratud kampaania, vaid peab olema elustiil, mis aitab igaühel elada õnnelikumalt jätkusuutlikumas maailmas. Elukeskkonna muutused seisnevad loovuses, kujutlusvõimes ja ennekõike innovatsioonis.

Tehnoloogia arendamisega seoses on vajadus võrgustumise oskuste ja ka teoreetiliste taustateadmiste kohta muutnud olulisteks.

Praktikakogukonnad ja nende loomise aspektid.

Praktikakogukonnad on teatud liiki võrgustikud, mis võivad kaasata nii organisatsioonisiseseid kui ka –üleseid osalejaid. Neid ühendab jagatud huvi konkreetse teadmuse kohta mingist aspektist või -alalt.

Näiteks kuulun ise praktikakogukonda, mille võrgustikuks on loodud veebikeskkond TACTIC –Tax And Customs Training Interactive Campus. Keskkond on kaitstud ECAS Euroopa Komisjoni autentimisteenuse parooliga ja igas riigis on administraator, kes saab uusi liikmeid lisada. Keskkond loodi 3 aasta eest ja see on pidevas arengus. Aasta eest liideti TACTIC veel suurema PICS – Programmes Information and Collaboration Space keskkonna osaks.

Keskkond võimaldab jagada dokumente, õpiobjekte, informatsiooni ja teha online koostööd. Praktikakogukonnaas luuakse vastavalt vajadusele kas ajutisi või kestvaid töörühmi, teemade lõikes on moderaatorid, kes materjali vajadusel koondavad, korrigeerivad ja redigeerivad.

Osalejad on samas valdkonnas tegelevad ametnikud, kes 1-2 korda aastas ka kohtuvad, praktikakogukonna käivitajaks on Euroopa Komisjoni Informatsiooni, Kommunikasiooni ja Programmijuhtimise üksus ja veebikeskkonna arengusse panustamise osas on nemad kindlasti initsiaatoriteks. Üldjuhul saab sellest praktikakogukonna veebikeskkonnast alati küsimusele vastuse ja probleemi korral abi, kuid aktiivseid suhtlejaid ei ole eriti palju. Näiteks enne koolitusseminari toimumist luuakse PICSis foorumid töörühmade jaoks, kus teatud küsimused eelnevalt ühiselt läbi arutatakse.

Nii toimubki ühine teadmuse ja  väärtuste loomine ja jagamine ning areng;  õppimine ja kogemuse vahetamine loob koostöös praktikakogukonna ühise kasuteguri.

Probleemideks sellise innovatsioonivõrgustiku loomisel on piisava tehnilise ressursi leidmine, kogukonna liikmete innustamine, probleemide  lahendamisel rõhuasetus ja suunamine.

Kahtlemata on oluline ka liidrite toetus teadmusjuhtimise arenguks.

Kasutatud Eesti Innovatsiooniinstituudi veebilehe infot

Lõpusirgel

Jälle õpiblogist

Tagasivaade kursusele,  missugused strateegiad töötasid, mis mitte ja miks; kuidas on õppimine muutunud võrreldes varasemate õpikogemustega, kuhu edasi liikuda jne.

Vaatasin läbi oma õpilepingu ja tõdesin rõõmuga, et saan ikka enda juurde kindlaks jääda, et olen oma eesmärgid püstitanud piisavalt jõukohaselt. Kõik ülesanded olen tähtajaks suutnud esitada, jäänud on veel vaid rühmatöö kaitsmine.

Tõdesin sageli, et oleksin vajanud pisut rohkem aega süvenemiseks, kuid tean, et vajadusel leian materjali üles ja saan alati oma teadmisi uuendada ja süvendada.

Rühmatöö oli sisuliselt hoopis uue lähenemisega, varasemalt, ei ole ma stsenaariumipõhiseid prototüüpe koostanud. Uus kogemus oli omamoodi huvitav, kuid lõpuks sain aru, et kirjutades mõtlesin tagasi aega, kui ise veel koolis õpetaja olin, kuid tõenäoliselt on seal elu ikka viimase 20 aasta jooksul muutunud, seega ei ole ma kindel, kas mu fantaasia juba ei vasta hetke tegelikkusele.

Kriitiliselt vaatan sellele, et kommenteerimisel olen olnud liialt passiivne. Olen küll huviga alati teiste postitusi lugenud, kuid enamasti olen ma alati kirjutajatega sama meelt ja kiitmisega oleme ju üldjuhul kitsid. Mulle meeldis, et esimeste postituste korral sain üsna huvitavat tagasisidet. See sundis tõesti süvenema veelgi, et tekkinud küsimustele vastata, kuid küsimusi on ka jäänud harvemaks, tõenäoliselt on ka kaasõppijad ajahädas.

Mõned uued  võõrsõnad olen küll ära õppinud, kui reflekteerida, siis tulemuseks on refleksioon (ilma “t”-ta), vitsutamine on tegelikult hoopis vistutamine, siis näiteks veel folksonoomia ja kindlasti oli mõni veel, mis hetkel ei meenu.

Õppisin palju huvitavat ja tundsin, kuidas erinevad õppeained on omavahel seotud ning seda, kuidas lõpuks rühmatööd koostades oli hea õpitud vahendeid ja meetodeid rakendada.

Tõeliselt nautisin kaaslaste koostöövalmidust ja leian, et e-õppe osakaal oli kursusel väga parajas mahus.

Tänud teile, Terje ja Hans, et olite sõbralikud, toetavad ja asjatundlikud juhendajad!

Viies ülesanne

Ekraaniviisori loomise ülesanne

Täna töö käigus leidsin end olukorrast, kus hiljuti oli Word 2000 välja vahetatud Word 2007 vastu ja olin harjumuspäraseid funktsioone otsides üpris nõutu, vajades isegi kolleegi abi. Seega arvan, et ka teised ametnikud võivad olla samas olukorras, kus vajalik funktsioon tuleb ise üles otsida ja oma lemmikutesse kasutamiseks lisada. Seega ekraaniviisori loomiseks saigi juhend Wordi funktsioonide lisamiseks tehtud Screencast-O-Matic vahendusel. Kuna kasutame ingliskeelset Office tarkvara, ei hakanud ka juhendis mõisteid eesti keelde tõlkima, see tekitaks pigem segadust.

Ülesanne oli oodatust lihtsam. Kuna meil asutuses on kõigil Office värskelt vahetatud ja abi küsitakse sageli, siis saab selle juhendi lisada Wordi kursuse juurde Moodles.

 

Kontaktpäev 13.11

Loengumaterjalid

Kontaktpäeval kuulasin ülevaadet video arenguloost ja vahenditest. Kuna materjalide hulgas oli põhjalik ülevaade, siis pole ma siin palju märkmeid enda jaoks teinud:

Windows XP on Moviemaker kaasas.

Video ajalugu algas 1895 vendade Lumiere’ide kinematograafia patenteerimisega.1923. tehti esimene juhtmeta teleülekanne Ameerikas.

Edasi polnudki aega enam märkmete tegemiseks, sest tegime praktilisi videotöötluse ülesandeid Moviemakeriga.

Heli kontaktpäev

Heli on õhu või muu meediumi võnkumine. Ümbritsevad helid on analoogkujul. Heli tsükkel on võnkekõvera osa, mis algab keskjoonest, läbib laine maksimumpunkti ja miinimumpunkti ning lõpeb taas keskjoonel. Faasi mõõdetakse nurgakraadides.

Sagedus väljendab tsüklite arvu ajaühikus, mõõtühikuks on Hertz 1Hz =1 tsükkel /1 sekund. Inimkõrv kuuleb 20hz -17 kHz kõige tundlikum vahemik on 2-4 kHz, inimkõne on sagedusega kuni 5 kHz. Telefonisüsteemide sagedusriba on reeglina 300 – 3400 Hz.

Helikõrguson tajutav sagedus. Tämber omadus, mis viitab helikvaliteedile. Amplituud on võnkekõvera kaugus keskjoonest, iseloomustab helitugevust. Suurem amplituud, valjem heli.Kahe signaali suhet helitugevuses nimetatakse belliks., kümme korda väiksem ühik on detsibell.dB. Võngete liitmisel saadakse uus võnge, mis saadakse igal ajahetkel komponentide amplituudide liitmisel.Sumbumine toimub võnkeamplituudi vähenemisel.

Helid arvutis.

  • CD-DA e CD Digital Audio ja DVD Audio
  • Digitaalsed helisalvestused
  • MIDI (Musical Instruments Digital Interface)

Failivormingud: AIF, WAV, BWF, Sun Audio (AU), MPEG Layer 3 (MP), AAC, WMA, OGG, AC3, WV

Digitaalsed helifailid on mahukad, sisaldavad helivõngete täpset kujutust, mida saab taasesitada. Diskreetimissagedus (Sampling rate), diskreetimissügavus 8 – 16, 24 bitti.

Audacity -siit läks edasi hulk praktilisi harjutusi, mille käigus õppisin erinevaid efekte kasutama helifailide töötlemisel.

Vastus neljanda nädala ülesandele

Kodutöö audiofaili lisamiseks esitlusele.

Podcastide tellimise, haldamise ja kuulamise vahendi Apple iTunes  laadisin arvutisse ja tutvusin kohe peale esimest kontaktpäeva,  iTunes U loenguid ülikoolidest kahjuks käima ei saanud. Eesti Rahvusringhäälingu Vikerraadio podcasti arhiivi on küll huvitav uurida ja vanu saateid taas kuulata.

Slideshare.net  oli seni tuttav vaid mõne loenguesitluse asukohana. Oma esitluse üleslaadimiseks kasutasin seda esmakordselt.  Töö tulemus ei ole küll eriti atraktiivne, sest otsisin ühe vana esitluse ja lühendasin seda eemaldades mõned slaidid. Teksti juurde rääkimine on üpris keeruline, kui varasem kogemus puudub. Alustasin ikka ja jälle uuesti, kuid lõpupoole jäi teksti faili siiski mitmeid pikemaid mõttepause. Kogu audiofail sai küllaltki pikk, seega oleks pidanud rohkem aega panustama Audacity keskkonnas pauside välja lõikamisele. Audiofaili salvestamine ei tulnud väga kergelt, korraga ei saanud mp3 failiks salvestada, kõigepealt salvestasin WAV faili ja alles seejärel õnnestus mp3 failiks salvestada.

Juhendi abil ei olnud slaidshare keskkonda keeruline esitlust ja helifaili laadida. Ka sünkroniseerimine oli arusaadav.

Tehnoloogiad ja standardid

Üheksanda nädala kodutöö  on mahukas erinevatest linkide poolest.

Esmapilgul on nende seas tuttavaid  vähe, seni olen SCORMide ja IMSiga tuttav.  Esimesest Digitaalse meedia sisutootmise kontaktpäevast alates võtsin kasutusele kõige tuntumad folksonoomial põhinevad rakendused nagu  fotoportaal Flickr ja ühisjärjehoidja  Delicious. Esimene võimaldab üles laadida fotosid ning kirjeldada neid märksõnadega, mis aitavad teistel fotosid leida. Kõik märksõnad töötavad omakorda lingina, mille peale klõpsates näeb teisi sama märksõnaga kirjeldatud fotosid. Delicious on hea võimalus hoida käepärast linke, mida võib uuesti vaja minna.

Lisaks sellele on märksõnadepilve koostamiseks  Wordle, mis näitab kogu süsteemi või konkreetse kasutaja  populaarsemaid märksõnu.

Tutvusin erinevate vidinate ja pluginatega, näib, et need lingid jäävadki hargnema ja laienema, lõplikku loetelu pole neist ilmselt võimalik luua, neid luuakse aina juurde. Tutvumise järel neid oma lemmikutesse ei lisanud, kuid hea ülevaate sain ikka, mida vajadusel võiks leida.

Esile tõstan ikka vahendreid, mis on praktiliselt ühiskasutusse võetud. Kodutööde esitamise tähtaegade meeles pidamiseks on suurepärane Motigo kalender. Ehkki esialgu püüdsin Facebooki erata, leian praegu, et kursusesisese info vahetamiseks on see möödapääsmatu. Ka  eelistuste valimise vahend Doodle, mida Hans on välja pakkunud on lihtne ja asjakohane planeerimisabimees. Ekraanivideote tegemiseks sain Meerilt hea viite Screencast-o-matic.

Ja lõpetuseks, Google Reader on nii tore vahend, et selle tutvustuse otsustasin oma blogisse  vistutada.

8. nädala kodutöö

Avatud kursused

Kuidas muuta õpetamist avatuks, et anda õppijale suurem otsustusvõimalus oma õpiprotsessi arengu kujundamisel. Tutvusin Alexander McAuley, Bonnie Stewart, George Siemens and Dave Cormier ülevaatega  avatud digitaalsetest kursustest MOOC - Massive Open Online Courses. P2P Univercity on selline tasuta iseõppimise keskkond, mida tutvustab järgmine klipp:

Vikiülikooliga tutvudes leidsin mitmeid juba tuttavaid kursusi ja ka varasemeid, mis on praeguse õppe kursustega üsna sarnased. Tekib tunne, et olen vaevalt kahe kuu jooksul palju teadmisi omandanud, kuid samas mõistan, kui palju vajan aega, et nende uute teadmiste osas sügavuti minna.

Ülesande teine pool:  teoreetiline osa mõtetest, mis tekkisid  avatud  kursuste kohta artiklit lugedes, valisin Couros artikli.

Artikkel andis ülevaate, et läbi kogutud andmete  analüüsi selgus, et enamik avatud kursusel osalejaid on tugevalt mõjutatud nende kogukonnas domineerivatest  filosoofilistest vaadetest. Osalejatel on märgatavalt tugev koostöövalmidus, avatud tegevus ja professionaalne koostöö oma õpikeskkonnas.

Lisaks leidsin artiklist täiskasvanute õppega seotud üldpõhimõtted:
(1) Täiskasvanud peavad olema kaasatud õppetegevuse planeerimisse ja nende
juhendamise hindamisse.
(2)  Kogemused (ka vead) on aluseks õppetegevusele.
(3)  Täiskasvanud on õppetöös huvitatud  teemadest, millel on otsene seos
nende töö või isikliku eluga.
(4)  Täiskasvanuharidus on probleemikeskne, mitte ainult sisule orienteeritud.Ise tegelen ka täiskasvanute õppega. Kasutame e-õppe korraldamiseks Moodle keskkonda, kuid meie õpikeskkond ei ole avatud, kuna ka õppematerjalid sisaldavad sensitiivset infot, mis on mõeldud ainult asutusesiseseks kasutamiseks. Meie asutusesisese Moodle kasutajad on kõik asutuse töötajad ja külalisi kursustele ei lubata.

Mul  on tekkinud mõtteid, kuidas rohkem rakendada erinevaid õppijatevahelist suhtlemist soodustavaid Moodle vahendeid. Ka foorumit seni ei kasutata eriti, kui selleks ei ole otsest kohustust.

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. In G. Veletsianos (Ed.). Emerging Technologies in Distance Education. Athabasca University Press. [PDF]

Seitsmes nädal: õpivõrgustikud

Mis on õpivõrgustikud?

Võrk on teisisõnu püünis ja kui püüniseid on palju ja need omakorda seotud, siis ongi käes võrgustik! Kasvõi selline imeline nagu Õpikeskkondade ja õpivõrgustike Tallinna Ülikooli magistriõppe koduleheküljel kujutatud.

Net, internet on kõige suurem võrk, mis pakub katust enamusele muudele võrgustikele, sealhulgas suhtlusvõrgustikele ja ka õpivõrgustikele.  Prefiks õpi- kitsendab võrgustike seast selle osa, mis ühendab erinevaid teadmiste taseme tõstmisega seotud keskkondi.

Aga kas siis enne interneti levikut polnudki õpivõrgustikke? Olid ikka, ainult et hoopis teist tüüpi. Näiteks mitmest õppeasutusest koosnev koolivõrgustik, miks mitte ka lihtsalt akadeemikute klubi, kus saab vahetada mõtteid ning seega üksteise avastustest õppida. Sellisest ajast ehk ilmekaimad võiksid olla raadioamatööride või bridži klubid, juhul kui lihtsalt mängu eesmärgil tegutsev sõpruskond lisaks ka teadlikult  teadmiste täiendamisele pühendub. Viimased näited on ilma ühe konkreetse juhendajata üksteisega kogemuste vahetamisel põhinevad õpivõrgustikud. Sellised ei ole kindlasti hoopis kadunud, kuid arvan, et suhtlusvõrgustike pealetungi tõttu on selliste klubiliste kohtumiste hulk aina vähenemas.

Arvan, et võrgustike tugevusest sõltuvad näiteks hilisemad kursuste kokkutulekud. Samas on kursusi, mis peale lõppu ongi täielikult läbi. See näitab, et õppimise käigus ei ole tekkinud tugevat võrgustikku.

Isiklikest kogemustest tasub märkida, et nii kiiresti nagu praeguse kursuse õpivõrgustik toimima hakkas, ei ole minul varem ette tulnud. Aga põhjus on kindlasti suhtlusvõrgustike kaasamises ja muidugi suur tänu Triinule, kes tublisti meie omavahelist suhtlust algatas.

Küsimusele, mida positiivset või negatiivset saaks välja tuua isiklike kogemuste baasil, võin kinnitada, et negatiivselt ei meenu midagi, ikka on igast õpivõrgustikust olnud eluks kaasa võtta oma kogemuste pagas ja head mälestused kallitest kaasteelistest. Iga uus kollektiiv rikastab ja täiendab varasemaid.

“Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” kursus kui üks potentsiaalne arenev õpivõrgustik? Praegu, kui uuest algusest on möödas vaid loetud nädalad, tunnen, et õppeained on tihedalt seotud ühtseks võrgustikuks ja hetkel ei tunneta veel selle kursuse eristumist teistest, ehk siis kõik erialaained moodustavad koos ühtse tugeva võrgustiku, õppimise ja õpetamise õpivõrgustiku.

Haridustehnoloogiline nõustamine

Mida tähendab haridustehnoloogia

Haridustehnoloogia on distsipliin, mis pakub IT-alast tuge e-õppekeskkonnas toimuva õppetöö kavandamiseks ja kursuste loomiseks.

Haridustehnoloogiline nõustamine on e-õppekeskkonna võimaluste tutvustamine ja vastutus kursuste kvaliteedi eest.

Kursuselt ootan kogemusi selles valdkonnas, et mis probleemid on teistel tekkinud ja paremad praktikad nende lahendamisel.

Olen ise nõu vajanud Scormide juures vigade avastamisel. Vigast paketti ei ole saanud üles panna.